Kuidas õpetada, õppida ja teha teadust maailmas, kus tehisintellekt muudab kiiresti nii tööviise kui ka terveid valdkondi? See oli üks keskseid küsimusi, mille üle arutleti 22.–23. oktoobril toimunud iga-aastasel TalTech AI sügisseminaril. 

Tänavust seminari läbisid kaks põhiteemat: tehisintellekti roll rahvusvahelistes suhetes ning selle mõju teadustööle ja haridusele. Kuigi esmapilgul võivad need tunduda eraldiseisvate teemadena, on teadus ja haridus diplomaatia, poliitika ning rahvusvahelise kaubanduse kõrval rahvusvaheliste suhete olulised osad. Just see seos ühendas ka seminari programmi.

Aasta alguses toimunud muutuste laine kujundas ümber IT-sektorit ning selle kaudu ka paljusid IT-ga tihedalt seotud valdkondi. Ülikoolide jaoks tõstatas see küsimuse, kuidas valmistada ette järgmise põlvkonna spetsialiste olukorras, kus nende tulevane töökeskkond muutub kiiresti. Mida peaksime õpetama ja millised õpetamismeetodid aitavad üliõpilastel omandada teadmisi, mida nad ka tulevikus vajavad?

Samal ajal arenevad kiiresti teadustööd toetavad tehisintellektipõhised tööriistad. Oktoobris toimunud teine muutuste laine kõrgtehnoloogiasektoris näitas, et muutumas ei ole üksnes üksikud töövahendid, vaid terved ökosüsteemid. Ka ülikoolidel tuleb nende muutuste üle mõelda ja tegutseda, et arenguga sammu pidada ning jätkuvalt ühiskonda teenida.

AI sügisseminari olulisemad tähelepanekud ja sõnumid 

Seminari ettekannetest ja aruteludest jäi kõlama arusaam, et paljudes valdkondades ei saa me enam õpetada ega teadust teha samamoodi nagu viis aastat tagasi. Tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt nõuab kohanemist, kuid see ei tähenda, et peaksime loobuma akadeemilise õpetamise ja teadustöö alustest.

Üks läbivaid küsimusi oli, mida ja kuidas muuta. Osalejad pakkusid arutamiseks ja katsetamiseks erinevaid seisukohti ning lähenemisviise. Minu arvates valitses üldine arusaam, et pead ei tohiks liiva alla peita: tuleb katsetada, teha vigu, neist õppida ja uuesti proovida.

Põhiprogrammi kõrval toimusid sessioonid tehisintellektiagentide abil programmeerimisest ja koostööst ettevõtetega. Nende eesmärk oli tugevdada akadeemilise maailma ja ettevõtluse vastastikku kasulikke sidemeid ning pakkuda võimalust uusi lähenemisi praktikas avastada.

Mõtteainet pakkunud ideed ja uued vaatenurgad 

Seminarile tuldi erineva tausta ja ootustega, mistõttu pakkusid osalejatele mõtteainet ka erinevad teemad. Praktilised sessioonid kõnetasid tõenäoliselt rohkem nooremaid ja praktilisele tegevusele keskendunud osalejaid, kes said uusi võimalusi vahetult proovida. Neile, kelle töö nõuab pikemat ettevaadet ning tehisintellekti rolli ja teadlaste ning õppejõudude muutuvate ülesannete mõtestamist, võis kõnekam olla ettekannetest ja aruteludest koosnenud põhiprogramm.

Tehisintellekti rakendamise väljakutsed ja võimalused 

Seminari peamine eesmärk ei olnud töötada välja valmis lahendusi, eelkõige ärgitada arutelu tehisintellekti rolli ja mõju üle ning mõelda üheskoos hariduse ja teaduse edasistele arengusuundadele. 

Üks olulisemaid küsimusi puudutab alusteadmiste ja -oskuste omandamist. Kui tehisintellekt võtab üle ülesanded, mida üliõpilased muidu ise harjutaksid, kuidas kujunevad siis nende põhiteadmised ja -oskused? Korduva harjutamise vähenemine on murekoht, mis jääb tõenäoliselt aktuaalseks ka lähitulevikus. Lihtsat lahendust sellele ei ole ning määravaks võib saada üliõpilaste valmisolek võtta vastutus oma õppimise eest.

Väljakutse on ka spetsialistide ettevalmistamine kiiresti muutuvas keskkonnas. See puudutab nii ülikoole kui ka ettevõtteid, kes peavad mõtlema, milliseid teadmisi ja oskusi tulevikus vajatakse.

Samas pakub tehisintellekti areng palju võimalusi. Arvutusvõimsus muutub üha kättesaadavamaks ning haridust ja teadust toetavad tehisintellektipõhised tööriistad järjest võimekamaks ja mitmekesisemaks. Neid võimalusi avastades võib tunda end nagu laps mänguasjapoes. Seminari kolm tehnilist sessiooni aitasidki osalejatel mõningaid neist võimalustest praktikas rakendada.

Uued suunad ja koostöövõimalused 

Praktilistes sessioonides tõusis läbiva teemana esile tehisintellektiagentide kasutamine. Need sessioonid pakkusid osalejatele võimalust uurida, kuidas uusi tööriistu oma tegevuses rakendada.

Seminar aitas laiendada ka koostöövõrgustikku. Lisaks Helsingi Ülikooli kolleegidele osales tänavu Läti Ülikooli esindaja ning kasvas ka meie Eesti-sisene võrgustik.

Millised konkreetsed koostöövormid uutest kontaktidest välja kasvavad, selgub tõenäoliselt järgmisel aastal. Tänavune seminar pani aga aluse uutele vestlustele ja võimalustele, mida edasi arendada.

Temaatilised märksõnad: