Tehisintellektist on saanud meie aja üks enim kõneainet pakkuvaid teemasid ja põhjusega. See ei ole enam midagi, mis toimub „seal kuskil“ suurtes tehnoloogiaettevõtetes või laborites. Tehisintellekt on jõudnud meie igapäevaellu ja üha enam ka ülikooliellu. See on kohal Tehnikaülikooli klassiruumides, laborites, teadusprojektides ja isegi juhtimislaual. Kui mõtlen sellele, kuidas Tehnikaülikool on viimastel aastatel muutunud, siis näen ülikooli, mis ei pelga uusi tehnoloogiaid, vaid oskab neid mõtestada ja rakendada. Meie tugevus on alati olnud insenerimõtlemine, süsteemne lähenemine ja julgus katsetada. Just need omadused teevad meist ideaalse keskkonna, kus tehisintellektist võib saada mitte ainult uurimisobjekt, vaid loomulik osa õppe- ja teadustööst.