Konverents „Tehisaru 2026: lepime kokku tehisaru kasutamise piirides!“ tõi kokku eksperdid haridusest, teadusest, ettevõtlusest ja avalikust sektorist, et arutada tehisintellekti mõju Eesti tulevikule. Päeva jooksul sai üha selgemaks üks keskne sõnum: tehisaru ei ole enam eraldiseisev tehnoloogia, vaid üldpädevus, mis peab jõudma süsteemselt haridusse ja eelkõige ülikoolide õppekavadesse.
Piltide autor: Arno Mikkor
Ülikool kui tehisaru pädevuste kujundaja
Konverentsi aruteludest on selge järeldus, et ülikoolide roll ei piirdu enam ainult kitsaste erialaspetsialistide koolitamisega. Tehisintellekti ajastul peab ülikool olema pädevuste kujundaja kogu ühiskonnale ehk koht, kus tehniline teadmine, kriitiline mõtlemine, eetika ja vastutustundlik kasutus saavad kokku.
TalTechi kontekstis tähendab see, et tehisaru kompetentsid peavad olema lõimitud erinevatesse õppekavadesse, mitte ainult IT- ja inseneeriaerialadele. Tuleviku majandusteadlased, juristid, õpetajad, arhitektid ja juhid peavad mõistma, kuidas AI töötab, millised on selle võimalused ja piirangud ning kuidas seda teadlikult rakendada. See ei tähenda, et kõik peaksid õppima koodi kirjutama, vaid et kõigil peaks olema tehisaru kirjaoskus.
Tulevikukompetentsid ja väljakutsepõhine õpe
Aruteludes rõhutati ka, et tehisaru ei ole enam pelgalt töövahend, vaid kujundab süsteemselt ümber ametid, töörollid ja tööturu ootused. Selge on see, et tulevikukompetentsid ei teki loengusaalis iseenesest. Üha olulisemaks muutub väljakutsepõhine õpe, kus õppijad lahendavad päriselulisi probleeme koostöös ettevõtete, avaliku sektori ja teadlastega ning kasutavad sealjuures ka tehisaru tööriistu.
Selline õppemudel aitab arendada oskusi, mida automatiseerida on keeruline:
-
probleemide lahendamine koos tehisintellektiga,
-
interdistsiplinaarne koostöö,
-
kriitiline ja süsteemne mõtlemine,
-
andmepõhine otsustamine,
-
loovus ja vastutustundlik tehnoloogiakasutus.
Ülikoolidel on siin selge võimalus olla eestvedajad, sidudes õppe, teaduse ja ühiskondlikud väljakutsed tervikuks ning pakkudes õppijatele kogemust, mis valmistab neid ette kiiresti muutuva töömaailma jaoks.
Haridus, teadus ja töömaailm peavad liikuma koos
Oluline teema konverentsil oli ka hariduse ja töömaailma tihedam lõimimine. Tehisaru areng muudab ametikohti, kuid samal ajal loob ka uusi rolle. Seetõttu vajavad nii noored kui ka juba tööturul olevad inimesed paindlikke õpiteid, elukestvat õpet ning võimalust oma tehisaru- ja digipädevusi pidevalt täiendada.
Ülikoolidel on võtmeroll mikrokraadide, täiendusõppe ja koostööprojektide kaudu, mis võimaldavad kiiresti reageerida töömaailma vajadustele ning toetada Eesti konkurentsivõimet.
Palju häid mõtteid ja ideid edasiseks
Päeva jooksul kogunes rohkelt häid mõtteid ja ideid, alates tehisaru eetilistest raamidest kuni väga praktiliste ettepanekuteni, kuidas AI-d õppes ja juhtimises kasutada. Arutelud näitasid, et Eestis on olemas nii teadmised kui ka ambitsioon teha järgmine digihüpe, kuid see eeldab selgeid kokkuleppeid, koostööd ja julgust hariduses muutusi ellu viia.
Tehisaru 2026 konverents ei andnud valmis vastuseid, kuid pani paika olulised suunad: kui tahame olla edukas ja konkurentsivõimeline digiriik ka tulevikus, peame alustama haridusest ja ülikoolid, sealhulgas TalTech, on selle muutuse eesliinil.
Videos: Kristel Kriisa, Tallinna Tehnikaülikooli tehisaru nõunik