Ülikoolid on alati olnud kohad, kus otsitakse vastuseid keerulistele küsimustele ja kujundatakse uusi lähenemisi. Viimastel aastatel on üks küsimus muutunud üha olulisemaks: kuidas kasutada tehisintellekti nii, et sellest sünniks päriselt väärtust? Ka TalTechis on see muutus olnud selgelt tunda, sest AI on saanud osaks igapäevastest aruteludest, katsetamisest ja visioonist.
Tehisintellektist on saanud meie aja üks enim kõneainet pakkuvaid teemasid ja põhjusega. See ei ole enam midagi, mis toimub „seal kuskil“ suurtes tehnoloogiaettevõtetes või laborites. Tehisintellekt on jõudnud meie igapäevaellu ja üha enam ka ülikooliellu. See on kohal Tehnikaülikooli klassiruumides, laborites, teadusprojektides ja isegi juhtimislaual. Kui mõtlen sellele, kuidas Tehnikaülikool on viimastel aastatel muutunud, siis näen ülikooli, mis ei pelga uusi tehnoloogiaid, vaid oskab neid mõtestada ja rakendada. Meie tugevus on alati olnud insenerimõtlemine, süsteemne lähenemine ja julgus katsetada. Just need omadused teevad meist ideaalse keskkonna, kus tehisintellektist võib saada mitte ainult uurimisobjekt, vaid loomulik osa õppe- ja teadustööst.