2025 aasta sügissemestril viisime IT Teaduskonnas ellu ühe viimaste aastate suurima AI-teemalise kobar-häkatoni, kaasates kogu sügise jooksul 120 ettevõtet ja 150 tudengit. Üritus sündis ühelt poolt ettevõtete murest – üha rohkem ettevõtteid tunnetab täna, et AI on küll kõikjal, kuid tekitab samal ajal ka ebakindlust – sh Millest alustada? Kuidas kasutada AI-d turvaliselt? Kuidas tagada täpsus, kui mängu tulevad päris andmed? Palju küsimusi keerles ka tudengite ja õppejõudude seas – eelkõige seoses sellega, mida tööturg AI-ajastul tegelikult ootab.
Et neile küsimustele süsteemselt vastata, lõime mitmeosalise tegevuste sarja, mis sidus ettevõtted, koolitused ja tudengid üheks tervikuks. Augusti keskel alustasime AI juurutamise koolitusega ettevõtjatele, milles osales üle 120 ettevõtte. Igal nädalal toimusid 1,5-tunnised virtuaalsed koolitused, kus õpiti tundma ja katsetama erinevaid AI-tööriistu.
Koolitussari kulmineerus septembri teises pooles IT Kolledžis toimunud ThinkTank häkatoniga, kus ligi 100 ettevõtte esindajad automatiseerisid vaid 8 tunni jooksul ühe oma ettevõtte protsessi AI-tööriistade abil. Just ThinkThank häkatoni käigus kogusime ettevõtete loal kokku päris probleemid ja ideed, millega nad igapäevaselt AI kasutamisel silmitsi seisavad.
Need samad probleemid andsime edasi tudengitele „häkkimiseks“. Nii said ettevõtted oma mured sõnastatud ja edasi antud tudengitele ilma, et oleksime neilt oodanud pikki tunde mentoritena kohapeal. Samal ajal said tudengid töötada reaalse kontekstiga ülesannete kallal, mitte abstraktsete näidete või teoreetiliste harjutustega. Septembrist kuni novembri keskpaigani õppisid tudengid aines AI-tööriistade võimalusi ning novembri keskel tõime 150 tudengit 40 tiimis kokku, et hakata ettevõtetelt kogutud probleeme lahendama. Tulemus – kõik tiimid jõudsid päriselt toimivate prototüüpideni, mõned ka juba koheselt elluviidavate lahendusteni.
Kogesime, et selline mitmetasandiline ja kombineeritud mudel töötab erakordselt hästi. Ettevõtjatel sai selgemaks, milliseid protsesse on mõistlik automatiseerida ja kuidas see praktikas toimida võiks. Tudengite jaoks oli see samuti silmiavav kogemus: nad nägid väga selgelt, mida ettevõtetes AI-ga täna päriselt tehakse – ja mida veel ei tehta. Ning kuidas õppeprogrammis alles ees olevad ained aitavad omandada oskusi, millest nad häckatoni ajal puudust tundsid.
Eriti selgelt joonistus välja tõsiasi, et lihtsad nn valmislahendused jäävad kiiresti lahjaks. Kui mängu tulevad suured andmebaasid ning vajadus täpsuse, usaldusväärsuse ja turvalisuse järele, muutub AI arendus oluliselt keerukamaks. Just siin hakkab tudengite tulevane panus olema kriitiline – mitte ainult mudelite kasutamises, vaid süsteemide
mõistmises, andmete kvaliteedis ja vastutustundlikus rakendamises. Samas võimaldavad tänased intuitiivsed AI-tööriistad lahendusi kiiresti luua ja testida enne, kui liigutakse nn päris arenduseni.
Kindlasti soovime IT Teaduskonnas ka edaspidi jätkata sarnaste mitmetasandiliste koostöömudelitega, kus ettevõtete päris probleemid liiguvad sujuvalt õppetöösse ning annavad tudengitele võimaluse saada juba varakult aimu valdkonnas toimuvast ning ülikoolis õpitu vajalikkusest.
Pikem lugu Trialoogis: https://trialoog.taltech.ee/hakaton-mis-lahendas-paris-valjakutseid/